Artikli tähtis osa: saame teada, et Eestis on igal hetkel ravikindlustuseta umbes 84 000 inimest.

Olen hetkel üks neist. Olen ettevõtluskontoga eraisik. Lepingulistel põhjustel koondus minu sissetulek - umbes neljandik aasta rahavoost - aasta algusesse. Arved läksid jaanuaris, maksed laekusid veebruaris. Märtsis sissetulek puudus. Aprillis oli, mais tekib ravikindlustus korraks tagasi - et jälle kaduda.

Märtsis, kui 39-kraadise palavikuga rämeda põletiku sain, oli mu ravikindlustus lõppemas. Perearst kirjutas antibiootikumid ja jäi ootama uuringute tulemusi. Uuringu aeg on mais. Õnneks olen meditsiini valdkonda tundev isik, ega leppinud sellega, vaid läksin tutvuse kaudu kogenud üldarsti jutule, kes “puusalt tulistades” sisulise ravi määras. Nõustusin tema diagnoosiga ja alustasin kiirustades. Ostsin oma ravikindlustuse viimasel päeval välja kuhja ravimeid ja läksin selle arsenaliga vastu ebakindlale tulevikule. Diagnoos osutus õigeks ja ravi mõjus. Kui ma oleks Eesti keskmine elanik, kes perearsti otsusega lepib, oleksin praegu 39-kraadise palavikuga uuesti siruli, ravikindlustuseta.

Eelneva taustal - kindlasti on hea, et riik pakub võimalust sõlmida vabatahtlik ravikindlustuse leping. Minu jaoks oleks see topelt maksmine, kogu minu sissetulekult kogutakse juba sotsiaalmaksu.

Tuleb nõuda rohkemat. Igaüks peaks olema ravikindlustusega kaitstud kogu aeg, kui maksab oma sissetulekult Eesti sotsiaalmaksu.

Plaan B: tuleb asutada pastausu kirik, mis registreerib oma liikmed munkade ja nunnadena. Kõik on JOKK, ravikindlustuse seadus tagab munkadele ja nunnadele tasuta ravikindlustuse. Lihtsurelikud peavad maksma, neile piisab jumala palumisest. Pakun, et see oleks Eesti kõike popim kirik, mis leviks kulutulena ja koguks ruttu 84 000 liiget. Kirik kujuneks ka poliitiliselt mõjuvõimsaks, kuna võiks lennutada kelle iganes valitsusse, näiteks sotsialaministriks. Kes ära teeb? :)